Ronimine õues ja sisesaalis
Ronimine võib toimuda nii looduslikel kaljudel kui ka siseronimishallis. Siseronimisseinad rajati kaljuronijate poolt selleks, et oleks võimalik treenida ka siis, kui ilmastikutingimused seda looduslikel kaljudel ei võimaldanud või kui kaljud asusid liiga kaugel. Treeningkeskkonnana on siseronimisseinte eeliseks nende mitmekülgsus. Ronimisnukke on võimalik vabalt ümber tõsta ning sellega luuakse piiramatu hulk erinevaid ronimisradu.
Kuigi esialgu oli sisehallis ronimine vaid abinõu treenimaks looduslike kaljude jaoks, siis tänaseks on sisehallis ronimine saanud laialdaselt levinud eraldiseisvaks spordialaks, milles peetakse ka võistlusi. Alates 2020. aastast on ronimine ametlikult ka olümpiamängude kavas.
Madalatel kõrgustel (kuni 4,5 m) ronitakse tavaliselt ilma köisjulgestuseta, niiet ohutust tagavad pehmendusmatid. Seda ronimisstiili kutsutakse boulderdamiseks ning seda saab harrastada Ronimistehase bouldersaalis (Tehase 21)! Kõrgematel seintel ronitakse köisjulgestusega ning sellega saab meie köiesaalis (Tehase 23)!
Ronimine õues ja sisesaalis
Ronimine võib toimuda nii looduslikel kaljudel kui ka siseronimishallis. Siseronimisseinad rajati kaljuronijate poolt selleks, et oleks võimalik treenida ka siis, kui ilmastikutingimused seda looduslikel kaljudel ei võimaldanud või kui kaljud asusid liiga kaugel. Treeningkeskkonnana on siseronimisseinte eeliseks nende mitmekülgsus. Ronimisnukke on võimalik vabalt ümber tõsta ning sellega luuakse piiramatu hulk erinevaid ronimisradu.
Kuigi esialgu oli sisehallis ronimine vaid abinõu treenimaks looduslike kaljude jaoks, siis tänaseks on sisehallis ronimine saanud laialdaselt levinud eraldiseisvaks spordialaks, milles peetakse ka võistlusi. Alates 2020. aastast on ronimine ametlikult ka olümpiamängude kavas.
Madalatel kõrgustel (kuni 4,5 m) ronitakse tavaliselt ilma köisjulgestuseta, niiet ohutust tagavad pehmendusmatid. Seda ronimisstiili kutsutakse boulderdamiseks ning seda saab harrastada Ronimistehase bouldersaalis (Tehase 21)! Kõrgematel seintel ronitakse köisjulgestusega ning sellega saab meie köiesaalis (Tehase 23)!
Eesti rändrahnud
Eestis on üle saja rändrahnu, millest kümmekond sobivad väga hästi ka aktiivsele ronijale. Enamus ronitavatest rändrahnudest on vähemalt osaliselt kaardistatud ja infot nende kohta on võimalik leida 27crags.com leheküljelt ja üht-teist ka sellelt leheküljelt ja sellelt kaardilt.
Turvalisteks väljasõitudeks looduslikele kaljudele rendime Ronimistehases koha peal kaasaskantavaid pehmendusmatte (rent 9 € / ööpäev). Pea meeles, et Eesti rändrahnud on enamasti looduskaitse all ning kuigi ronimine neil on lubatud, eeldab see ülimat austust kivide vastu. Ärme jäta endast jälgi maha.
Ronimistehase instruktorite jaoks on oluline säilitada sidet looduslikel kaljudel ronimisega. Iga aasta korraldame väljasõite mitmele poole üle maailma. Kui soovid enda jaoks avastada looduslikel kaljudel ronimist, siis Ronimistehas on aken sellesse maailma!
