Ronimine õues ja sisesaalis
Ronimine võib toimuda nii looduslikel kaljudel kui ka siseronimishallis. Siseronimisseinad rajati kaljuronijate poolt selleks, et oleks võimalik treenida ka siis, kui ilmastikutingimused seda looduslikel kaljudel ei võimaldanud või kui kaljud asusid liiga kaugel. Treeningkeskkonnana on siseronimisseinte eeliseks nende mitmekülgsus. Ronimisnukke on võimalik vabalt ümber tõsta ning sellega luuakse piiramatu hulk erinevaid ronimisradu.
Kuigi esialgu oli sisehallis ronimine vaid abinõu treenimaks looduslike kaljude jaoks, siis tänaseks on sisehallis ronimine saanud laialdaselt levinud eraldiseisvaks spordialaks, milles peetakse ka võistlusi. Alates 2020. aastast on ronimine ametlikult ka olümpiamängude kavas.
Madalatel kõrgustel (kuni 4,5 m) ronitakse tavaliselt ilma köisjulgestuseta, niiet ohutust tagavad pehmendusmatid. Seda ronimisstiili kutsutakse boulderdamiseks ning just sellega saab tegeleda ka Ronimistehases.
Ronimine on mitmekülgselt arendav spordiala
Ronimisseinal on ronija väljakutseks erineva keerukuse ja iseloomuga rajad, mille lahendamiseks on vaja teha liigutusi, mis nõuavad jõudu, vastupidavust, painduvust, tasakaalu ja sageli neid kõiki korraga. Ja mis peamine, see kõik toimub mängulisel viisil.
Kehalise võimekuse kõrval on ronimises väga oluline ka vaimne töö. Iga ronimisrada on mõistatus ja selle lahendamine eeldab probleemide lahendamise oskust. Selles mõttes võib kaljuronimist võrrelda malemänguga. Kerge on aru saada, kuidas nupud laual liiguvad, kuid kuni ei aimata ette järgmist paari liigutust, ollakse kinni algajate tasemel.
Lisaks kehalisele ja vaimsele kasutegurile on ronimises oluline ka sotsiaalne aspekt. Kaljuronimisel ei kohata ainult sõpru, kes jagavad kirge, vaid luuakse ka toimiv partnerlus, mis on erinev mitmetest aladest, kus partner on lihtsalt kaasmängija või vastane. Kaljuronimises jagavad partnerid pühendumust ja vastutust teineteise ees ja proovivad koos lahendata kalju pakutud väljakutse. Ühised pingutused, õnnestumised ja ebaõnnestumised loovad sideme, mis võib kesta terve elu.
Eesti rändrahnud
Eestis on üle saja rändrahnu, millest kümmekond sobivad väga hästi ka aktiivsele ronijale. Enamus ronitavatest rändrahnudest on vähemalt osaliselt kaardistatud ja infot nende kohta on võimalik leida 27crags.com leheküljelt ja üht-teist ka sellelt leheküljelt ja sellelt kaardilt.
Turvalisteks väljasõitudeks looduslikele kaljudele rendime Ronimistehases koha peal kaasaskantavaid pehmendusmatte (rent 9 € / ööpäev). Pea meeles, et Eesti rändrahnud on enamasti looduskaitse all ning kuigi ronimine neil on lubatud, eeldab see ülimat austust kivide vastu. Ärme jäta endast jälgi maha.
Ronimistehase instruktorite jaoks on oluline säilitada sidet looduslikel kaljudel ronimisega. Iga aasta korraldame väljasõite mitmele poole üle maailma. Kui soovid enda jaoks avastada looduslikel kaljudel ronimist, siis Ronimistehas on aken sellesse maailma!